1924. a.  Eestis vastuvõetud „Avalikkude  raamatukogude seaduse“ alusel  otsustas   Saue valla nõukogu 6. detsembril  1924 rajada Saue valda neli raamatukogu:  Sauele, Jälgimäele, Jõgisoole ja Ääsmäele. Esimesed raamatukogud olid samanimeliste koolide juures  ja raamatukogutööd tegid õpetajad. Saue Vallaraamatukogu algust tuleb arvestada  6. aprillist 1925. aastast, siis kui 12 poolt ja 6 erapooletu häälega Saue valla nõukogu otsustas  rajada valla viienda raamatukoguna  Saue Valla Keskraamatukogu Saue vallamajja Kanamal (praegu eravaldus Saku vallas Kanama külas).  Kogu raamatukogu ajalugu on kulgenud valla- (küla-) võimuga  ühise katuse all. Tegelikult oli 1924. aastal Saue vallas  üks toimiv 1922 a. ühisalgatusena sündinud raamatukogu olemas:  Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühingu Saue osakonna raamatukogu. Vallavõimu otsusel  ja  ühingu lahkel loal muutus see raamatukogu Saue avalikuks (hiljem Saue-Vanamõisa ) raamatukoguks.  Viimane selle raamatukogu juhataja Valve Hurm oli hiljem ka Saue külaraamatukogu ( Vallaraamatukogu) eesotsas.  Kaua aega oli Saue –Vanamõisa Avalik Raamatukogu Saue valla kõige suurem raamatukogu.  Ümberkorralduste ja ühinemise tagajärjel   Saue-Kanamal asuva Saue külaraamatukoguga 1952. a. huvitava ajalooga Vanamõisa raamatukogu kahjuks hääbus.  Osa Vanamõisa raamatukogu raamatutest on säilinud Saue Vallaraamatukogus tänaseni, samuti raamatukogu algaastate dokumentatsioon ja inventariraamatud,  võrdlusena Saue keskraamatukogu ennesõjaaegsete allikmaterjalidega,  mis on suures osas hävinud või hävitatud.  Saue Vallavalitsuse arundest  aastast  1944 nähtub, et vallamaja aknad olid purustatud ja valla inventar lõhutud  ja ära viidud.

  Ka varased ajaloofaktid  kaante vahel

2009. aastal said Saue Vallaraamatukogu ajaloo materjalid tänu Aino Lehtmetsale (koostaja) kokku kogutud, korrastatud  ja köidetud  kolme köitesse, millega kõik huvilised võivad tutvuda.  Saue valla Keskraamatukogu  esimeseks juhatajaks oli pikemat aega  Gustav Lauter (1875-1959), Ants Lauteri vend, kes Saue valla sekretärina (1921-1931) lavastas vallasekretäri ameti kõrvalt näidendeid ja muutis vallamaja tõeliseks kultuurikoldeks.

Juba tol ajal jaotati vallarahvas teeninduspiirkondadeks. 1929. aastal oli kogu valla hingekirjas  u. 2500 inimest. Saue Valla Keskraamatukogu piirkonnas elas 678 inimest, lugejate nimestikku oli neist kantud 53. Raamatukogu revideerimise protokollist võib lugeda, et „raamatukogu juhatajaks on wallamajas elutsev wallawahimees Mihail Soom ja et „raamatuid kogus vähe, siis lugejaid tarwiliselt lugemismaterjaalidega rahuldada ei saa  ning  „on kawatsus sissetuleku heaks ühte pidu toime panna“.

1936. aastal likvideeriti Jälgimäe raamatukogu ja liideti Saue Valla Keskraamatukoguga.  Sellest ajast pärineb ka otsus rajada haruraamatukogu Pääskülla. Haruraamatukogu tegutses algul Jaagu talus, hiljem Tõnu-Mihkli talus.  Tõnu-Mihkli talu (Vanasilla 6, Laagris) kauaaegne elanik ja Saue Vallaraamatukogu 2009. aasta kõige vanem lugeja Leenart  Tikerpuu  meenutuste alusel  tegeles laenutamisega see, kes parajasti talus kodus oli, taluelu see kuigivõrd ei seganud.  Segastel võimuvahetuse aegadel tõenäoliselt jäi väike raamatukogum tähelepanu alt välja ja selle vastu ei tundnud keegi huvi. Peale sõda 1947-1948 raamatukogu veel  toimis.

1940. aastal enne võimuvahetust oli Saue Avaliku Raamatukogu põhinimestikku kantud 973 raamatut ja lugejaid oli 42 (võrdluseks Vanamõisa raamatukogus 95).

Peale sõda jätkas Saue rahva-(küla-)raamatukogu tööd Saue vallamajas Kanamal, Täitevkomiteega ühises ruumis, väike omatte ruum saadi alles 1950. aastal. 1944-1950 oli raamatukogu juhatajaks Hilda Reivik, 1952-1957 Valve Hurm, tänu kelle kirjapandud mälestusridadele on teada üht-teist rohkem kui säilinud ametlik dokumentatsioon seda võimaldab.  Mõlemad, nii Hilda Reivik kui Valve Hurm olid mõnda aega ka Saue külanõukogu esimehe ametis.

1957. aastal algab uus etapp Saue raamatukogu elus, kui raamatukogu juhatajaks saab  Tallinna Kultuurharidusalakooli haridusega Urve Saarmann, kes töötas selles ametis kokku 50 aastat. Tol ajal oli veel väga vähe eriharidusega raamatukogutöötajaid.

Kaua aega sõltus raamatukogu hea käekäik  koostööst „Tuleviku“ ja hiljem Saue köögiviljakasvatusvatuse näidissovhoosiga. Saue Külaraamatukogul oli kolm rändkogu valla põllumajandusettevõtetes.

Raamatute teekond Kanamalt Laagrisse

1975. aastal koliti külanõukogu Kanamalt koos raamatukoguga uude haldushoonesse Laagris, kus  raamatukogu käsutusse anti kaks tuba teisel korrusel.  1994. aastal paigutati raamatukogu sealsamas parematesse ja vastremonditud kolme naaberruumi.  Siis  nimetati  ka Saue külaraamatukogu ümber Saue Vallaraamatukoguks ja  ta muutus sellega valla nn. tugiraamatukoguks teiste kõrval.

 17. septembril 1998 avati kaasaja nõuetele vastav raamatukogu Saue vallamaja ühe tiiva renoveeritud ruumides, kus muutmatul kujul asub tänaseni.  Ehitus  (1 miljon)  finantseeriti valla eelarvest .  

Uue aja joonel

2004. aastal ühineb raamatukogu URRAM süsteemiga ja 2006. aasta lõpust toimub laenutamine elektrooniliselt.  2007. aastast on raamatukogul  oma koduleht veebis.

2010. toimunud logokonkursi tulemusena on Saue Vallaraamatukogul oma logo, mille autor on Joel Tambaur.

Valdade piirid on aja jooksul ikka muutunud, praeguse Saue valla kõige vanem raamatukogu on tegelikult Hüüru Raamatukogu, olles asutatud 1886. a.  Harku raamatukogu nime all. 2008. aastal otsustas Saue Vallavalitsus ühendada Saue Vallaraamatukogu ja Hüüru Külaraamatukogu, seega Hüüru Raamatukogu tegutseb sellest ajast  Saue Vallaraamatukogu harukoguna.

 

Saue Vallaraamatukogu kõige vanem raamat:

 

Liiv, Jakob. Kõrbelõvi.- Jurjev, 1898.- 62 lk.